Eesti Vabariigi 105. sünnipäev!

Siinkohal tervitame teid Jarno Lauri aastapäevakõne.

Austatud Kuldsete Tammeokste kavalerid ja tulevased kavalerid,
head kolleegid, lugupeetud daamid ja härrad!

105 aastat on pikk aeg. See on ajavahemik, millesse mahub umbes viis põlvkonda. See on pikem kui ühe inimese eluiga. Selle aja jooksul on tõusnud ja kadunud terveid riike ja rahvaid, peetud kaks ilmasõda. Eesti on vaatamata kõigele siin. Piduehtes. Vaba. Väärikas.

Miks mõni rahvas ja riik püsib kõige kiuste ja mõni kaob ajaloo hämarusse? Ja ei kehti reegel, et alles jäävad vaid kõige suuremad või kõige tugevamad. Ajaloo kolikamber kubiseb impeeriumitest, mida peeti lagunematuks. Peab olema midagi, mis pole vaid suurus või tugevus. Ettemääratus? Õnn? Peaminister Kallas ütles oma üleeilses kõnes, et looduses “mitte suured ei söö väikseid, vaid kiiremad aeglaseid“.  

Ma otsiks siiski vastust mujalt. Säilenõtkus. Ilus uus eesti sõna. EKI ütleb – „Võime edukalt kohaneda ja areneda märkimisväärselt raskes, riskirohkes keskkonnas“.

Võime tulla kriisidest välja tugevamana. Ühteaegu elastsus ja tugevus, teravus ja pehmus.

Seda teadsid juba vanad eestlased, et üksik oksaraag murdub lihtsalt, kuid tervet luuda või vihta pole võimalik pooleks murda.

Meie vastutus on luua Eesti, kus igaüks poleks eraldi ja üksi, vaid oleksime mõtteliselt kimpu seotud võimendades vastastikku tugevusi ja tasandades üksteise nõrkusi. See kimp ei teki muidugi käsuga, seda pole võimalik lilleseadena „sättida“.

Head sõbrad,

Viimase 365 päeva jooksul on juhtunud kohutavalt palju. Palju kohutavat. Ja väga palju ka ilusat, vaprat, liigutavat. Ühendavat ja jõudu andvat.

Mulle tundub, et inimeste väärtused on saanud selgemaks. Rasketel aegadel saad aru, kes on sinu sõbrad tegudes ja kes ainult sõnades – kui sedagi.

Headel aegadel on ju kerge hea olla. Lubada kõigile kõike. Või siis vasakule üht ja paremale hoopis teist. Kui aga olud muutuvad, siis tuleb teha valikuid. Headusest üksi ei piisa. Tarkust on juurde vaja. Ja mida raskemaks muutuvad valikud, seda enam on lisaks headusele ja tarkusele vaja julgust.

Headus, tarkus ja julgus. Need võiks olla meie Eesti Vabariigi vapilõvide nimed.

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma 2014. aasta aastapäevakõnes – mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii. Sellele vaatamata, et maailm muutub kiiremini kui suudame jälgida, või õigemini just sellepärast, peame tegema plaane.

Kasutan siinkohal juhust, et tänada kõiki neid kümneid ja kümneid inimesi, kes osalesid Tartumaa arengustrateegia loomisel. Kes panustasid sellesse ühisesse plaani oma headust, tarkust ja julgust. See on praegu Tartumaa parim plaan, aga kiirenevas ajas peame seda kahtlemata pidevalt uuendama. Ikka loovalt ja leidlikult.

Me teame, et heaoluühiskonnas söövad inimesed liiga palju energiarikast ja väheväärtuslikku toitu ning liiguvad liiga vähe. Tulemuseks on tervisehädad: liigne kaal, kolesterool, vererõhk. Vähem tervena elatud aastaid. Meie infotarbimise harjumustega on paraku samamoodi. Liiga palju, liiga rammus, liiga tugevalt töödeldud, liiga kesine kvaliteet. Tulemuseks on vaimse tervise hädad – ärevus, masendus, ärrituvus. Ei pääse neist noored ega vanad.

Vaimne heaolu on ülimalt oluline. Me oleme pidanud seda siiani iga inimese isiklikuks asjaks. Hingeline nõrkus on olnud pigem häbiasi. Vanem põlvkond mäletab „Ukuaru“ filmist tänitavat eite: „Eks sure siis ära, kui elada ei jaksa.“

Head sõbrad. Eesti rahval on palju vägevaid traditsioone, aga sellise kalkuse võiksime küll minevikku maha jätta. Võtame „Ukuarust“ kaasa parem selle ilusa Arvo Pärdi kirjutet valsi. Headuse, tarkuse ja julguse. Paneme endale kokku tervisliku infotoidupüramiidi. Kui vaja, peame vahepeal infodieeti. Küsime nõu teadlastelt ja tohtritelt, mitte soolapuhujatelt.

Ja ärgem unustagem selle mündi teist külge. Nii, nagu toitumist peab tasakaalustama liikumine, tuleb ka tarbitud infokalorid ära kulutada. Endast välja elada mingis loovas tegevuses. Meisterdades, maalides või musitseerides. Need ongi ellujäämise kunstid, nagu tabavalt meenutab kultuuripealinna moto.

Jah, juba järgmisel aastal tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva Euroopa kultuuripealinnas.

Auväärsed!

Tänavused Kuldsete Tammeokste kavalerid on kõik panustanud omal alal selleks, et meid siduda ühte tugevasse kimpu. Et oleksime säilenõtked, murdmatud.

Tänasel vabariigi aastapäeval soovin nii kavaleridele kui meile kõigile, et oleks elujõuline meie rahvakultuur, mis elab igas rahvatantsijas ja koorilauljas. Soovin, et peaksime ikka au sees haridust ja kirjasõna ning väärtustaksime raamatukogusid, sest maarahva kujunemine eestlasteks toimus läbi raamatuseltside ja raamatukogu on tänagi maainimese esmane pidepunkt. Soovin, et saaksime keerulistel aegadel toetuda riiklikule ja kogukondlikule organiseerumisvõimele, mida Pääste, nii kutseline kui vabatahtlik, parimal moel esindavad.

Soovin teile kõigi Tartumaa omavalitsuste nimel head Eesti Vabariigi aastapäeva. Elagu Tartu. Elagu Tartumaa. Elagu Eesti.

Eesti Vabariigi 105. sünnipäeval võttis Tartumaa kõrgeima teenetemärgi laureaate ja külalisi vastu laulustuudio „Laulupesa“ lapsed  kontsert-etendusega “Õnnelike inimeste maa”.

Etendus räägib kahe sõbranna pikaajalisest sõprusest ja nende kirjavahetusest päris paberil ja käsitsi kirjutatud kirjade teel:

Ühel päeval leiab Berit oma postkastist ümbriku ja sealt käsitsi kirjutatud kirja! Rõõm on suur, avastades, et selle on talle saatnud kunagine sõbranna Johanna, kellega nad pole pea 30 aastat näinud. Algab põnev kirjavahetus, mille käigus pöördutakse tagasi lapsepõlveradadele ja meenutatakse ka kõige kaugemasse mälusoppi unustatud mälestusi - hetki, mis tegid lapsepõlvest oma väikeste rõõmude ja murede, naerude ja pisaratega tõeliselt õnneliku maailma. Lavale astuvad "Laulupesa" laulustuudio õpetajad Krista Kübar (Berit), Kristi Jörberg (Johanna), Anna Lea Haamer ning 35 laululast, kelle kaudu kirjasõprade mälestused reaalsuseks saavad.

Lavastaja/vahetekstide autor Kaarel Orumägi ja muusika/laulusõnade autor Airi Liiva.

Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-etendus "Õnnelike inimeste maa" on inspireeritud Airi Liiva ja Kaarel Orumägi koguperemuusikalist "Õnnelike inimeste maa", mida Laulupesa laulustuudio mängis 2022. aastal Vanemuise teatris 9 menukat etendust.

Made-Heljo Ruul. Foto: Joonas Sisask

Mart Ustav. Foto: Joonas Sisask

Margo Klaos. Foto: Joonas Sisask