Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda Kopenhaageni kogemusega koolitoidu osas. Meid huvitas, kuidas on Kopenhaagenis saavutatud olukord, kus 90% koolitoidust on orgaaniline ning kohalikku päritolu. Lisaks tegelesime õppereisil ka jätkusuutliku arengu ning jätkusuutliku gastronoomia teemadega. 

Olulisemad kohtumised:
Copenhagen Hospitality College projektijuht Johan Dahl tutvustas meile sooja koolitoidu teema käivitanud progammi Danish Food House. Tänaseks on organisatsioon tegevuse lõpetanud, aga just nemad olid sooja koolitoidu süsteemi käivitajad ning vaid mõne aastaga on koolitoidu programmiga liitunud 25% Kopenhaageni koolidest.
Food Nation projektijuhid Christina Tønner Jensen ja Emil Meulengracht andsid ülevaate Taani toiduklastrist. Food Nation tegelebki peamiselt Taani toiduga seotud info kogumise ja vahendamisega ning Taani toidu ekspordi arendamisega. Kuna Taani toodab 3 korda rohkem toitu, kui nende rahvas vajab, siis on toidu ekspordil väga oluline roll. Üheks Taani toidu konkurentsieeliseks ongi see, et toit on kvaliteetne ja orgaaniline. Lisaks on Taanis oluline roll gastronoomial ja viimasel ajal just jätkusuutlikul gastronoomial - väidetavalt saabub ca 40% turistidest Taani eelkõige selleks, et saada osa sealsest toidkultuurist.
EAT on kohaliku omavalitsuse hallatav keskköök, mis valmistab toitu koolidele ning teistele munitsipaalasutustele. Kohtusime köögi juhi Soren Steinichega ning saime võimaluse oma silmaga näha, kuidas toit kohapeal valmib. 90% toorainest on orgaaniline, eelistatakse hooajalist ja kohalikku toorainet ning väga olulist rõhku pannakse toidu kvaliteedile ja maitsele. Suurem osa valmistatavast toidust on taimne, vaid korra nädalas on menüüs ka liha ja kala sisaldavad valikud. EATis on ka oma pagarikoda. Menüü on mitmekesine ning valikus on erinevate rahvuste toite.
Toit valmib keskköögis eelmisel päeval, see pakendatakse, transporditakse koolidesse ja teistesse asutustesse ning see jõuab sööjateni järgmise päeva lõunal.
Meet Copenhagen City välissuhete ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Monica Magnussen andis meile ülevaate sellest, millised on Kopenhaageni tegevused ja plaanid seoses liikuvuse arendamise ning inimsõbraliku linnaruumi loomisega. Kopenhaagen oli 1950ndatel tegus tööstuslinn. Kui tööstus oma tegevuse 1970-1980 aastail majanduslikel põhjustel kokku tõmbas või mujale viis, tekkisid suured tühjad tööstushoonetega alad. Kasutuseta jäänud hooned müüdi ning raha investeeriti taristu arendamisse. Täna on Kopenhaagen atraktiivne paik, ratta ja jalakäiasõbralik linn ning mõnus elukeskkond.
BLOXHUB globaalse võrgustiku juht Jakob Norman-Hansen tutvustas Bloxhubi kontseptsiooni ning mõningaid projekte. Bloxhub on jätkusuutlikule linnalisele arengule keskendunud keskus, kuhu on koondunud ca 130 teemaga tegelevat ettevõtet ja organisatsiooni. Bloxhubi saab igaüks minna oma idee või probleemiga ning koostöös paretneritega leitakse sellel parim võimalik lahendus. Samas hoones tegutseb ka Taani arhitektuurimuuseum. 

Kokkuvõtteks:
Kopenhaagen on selles mõttes koolitoidu osas eeskujuks, et 90% toitu toorainest on orgaaniline ja kohalik. Menüüd on hooajalised, tooraine kohalik ning näiteks EAT köögil on ka oma pagar. Tore on ka see, et söögitegemisse kaasatakse lapsi - kõik EAT köögi teenust kasutavate koolide lapsed käivad ka ise kohapeal süüa tegemas. Lisaks pööratakse suurt tähelepanu toidu maitsele ja kvaliteedile. Menüüs on erinevate riikide toidud. 

Eestis on selles mõttes jällegi hästi, et meil saavad kõik kooli- ja lasteaialapsed sooja toitu. Kopenhaagenis saab sooja toitu vaid 25% õpilastest. Lisaks jõuab EAT köögis valmistatud toit lasteni järgmisel päeval, ehk et lapsed söövad soojendatud toitu. Eestiga võrreldes on erinev ka see, et koolitoit ei ole tasuta. Toidu saab vastavast keskkonnast ette tellida ning selle eest siis ka tellides kohe tasuda.